verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi tõeprotsessi kujusid, kuid need kõik on mõeldavad pidurdunud, mitmekordistunud või üksteisega asendunud esmaste verifikatsioonidena. Pragmatismi tõekäsitlus seisneb selles, et meie maailmas on tohutult ideesid, mis toimivad pigem oma kaudse, kui otsese verifitseeritavuse kaudu. James väidab, et reaalsus ise või tõde ise võiksid olla muutlikud. Artikli põhiväide on aga, et tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Artiklist loen välja, et väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi ja tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Aga kui tõde on meile nii kasulik, siis miks on meie ümber nii palju valet? Esialgu me ju ei saa aru, kas meile valetatakse või mitte, see
<❤tt♣✿✴✴♠❡♠❜❡rs✳❡❜✳ ❝♦♠✴❜♦❧✴t♦♣✐❝❄❡✉❂✶✷✺✽✵✺✫s❝t♥❂✶ > [Accessed November 4 2000]. Lisa B Mõisted epistemoloogia — vt gnoseoloogia gnoseoloogia — tunnetusteooria, filosoofia distsipliin, mis käsitleb tunne- tust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega, allikaid, meetodeid Positivism — Kõige märkimisväärsem ja vaieldavam loogiliste positivistide panus oli nn faktilise tähenduslikkuse verifitseeritavuse kriteerium 47 Indeks Inimesed Plehhanov, 12 Aristoteles, 23 Popper, 8, 14, 46 Avdjejev, 21 Ranke, 12, 26 Beard, 26 Ricket, 29, 31 Bernheim, 8 Rorty, 9 Collingwood, 9, 23, 25, 29, 31, Ryding, 30 45 Smith, 32
annaabi.ee 
