progressiivne areng. Kõiketeadmisi pole. 29. koherentsus teaduse väited peavad olema omavahel kooskõlas. 30. formaalteadus saab kindlasti saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi. 31. hüpotees võib olla tugevalt intuitiivne. 32. fenomenalism teaduslikud teadmised piirduvad meeleliste nähtuste fikseerimisega, nende tagant ei saa otsida olemust. 33. konventsionalism teaduse põhilaused on vaid kokkuleppelised, kuigi mitte suvalised. 34. verifitseerima tõestama. 35. falsifitseerima peab näitama, mis tingimusel ( millise kontrollmenetluse kaudu) väidet ja teooriat saab ümber lükata. 36. realism tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ( teooriate) ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu ta on. 37. instrumentalism teadusteooriates leiduvad objektid on funktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38
protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus on, verifitseerimisega või ilma. Teie, pragmatistid, vahetate põhjuse ja tagajärje ka, kui lasete tõe olemisel asuda verifitseerimisprotsessides. Need on üksnes selle olemise margid, üksnes meie lombakad moodused toimunu järel kindlaks tegemiseks, millistel meie ideedest juba on see imeline omadus. See omadus ise on ajatu nagu kõik olemused ja loomused. Mõtted saavad sellest
nendes teistest pikemalt hääldatavaid täht-häälikuid (sein, sõrm), topelttähele või diftongile järgnevaid sulghäälikuid k, p, t (eit, taat). 4. Otsitakse sarnaseid orientiire mitmest sõnast. 5. Kasutatakse suunavaid graafilisi orientiire (vältemärk, šrift, tähe värvus, suurus, paigutus) 6. Harjutatakse valesti loetud variante märkama ja parandama (verifitseerima). Vaata lk 48 “Aabitsa ja tv kasutamise üldised pm” [4] Töövõtted sõna häälikkoostise taastamiseks: Kõige olulisemaks peetakse kaashäälikule järgneva täishääliku mõju häälikute koartikulatsiooni taastamiseks (uu→suu, ii→sii). Normikohast siiret konstrueerides tehakse sültuvalt täishäälikust mõneti erinevaid hääldusliigutusi. Selleks peab aga enne kaashääliku artikuleerimist teadma täishäälikut
annaabi.ee 
