Ayer ja verifikatsionism Loogilise positivistina eeldab Ayer verifikatsionistlikku tähendusteooriat, mille kohaselt saab väitel olla faktiline sisu vaid siis, kui leiduvad mingisugused kogemuslikud tingimused, mille kehtides saab seda väidet verifitseerida ehk kinnitada. Verifitseeritava väite tähenduse teadmine on aposterioorne. Sellest järeldub, et iga faktilise sisuga väide peab olema aposterioorne ja kontingentne. Verifikatsionismi järgi ongi ainult kahte liiki mõttekaid väiteid - empiiriliselt testitavad (aposterioorsed) väited ja analüütilised väited (tautoloogiad ja kontradiktsioonid). Empirismi kaitsmiseks peab Ayer seletama ära kaks asja (i) kuidas me saame teada aprioorselt loogika ja matemaatika tõdesid (ii) milles seisneb loogika ja matemaatika propositsioonide paratamatus. Mill matemaatika väidetest John Stuart Mill (1806-1873) oli üks nendest
Moraaliotsustus “mõrv on väär” on sama kui “Mõrv – päh!” poomise showst; XTC näide - maailm oleks moraalselt parem, kui paneksime joogivette XTC-d). 26. Kuidas võiks emotivismi kritiseerida?1. Verifikatsionismi probleem - Tähenduse verifikatsiooniteooria, millel põhines Ayeriemotivism, on paljude filosoofide arvates problemaatiline. Pealegi, 13. Selgitage deontoloogilise eetika põhisisu Kanti eetikateooria näitel. Moraalne tegu on see, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu)? Kaks olulist verifikatsiooniprintsiipi, kas ei saa verifitseerida, või ei ole võimalik kirjeldada selle verifitseerimise meetodit
annaabi.ee 
