Ebareeglipärased: Beginnen- begann- hat begonnen- algama, bleiben- blieb- ist geblieben- jääma, bringen- brachte- hat gebracht- kandma, treffen- traf- hat getroffen- kohtuma, trinken- trank- hat getrunken- jooma, vergessen- verga- hat vergessen- unustama, viima /tooma, denken- dachte- hat gedacht- mõtlema, dürfen- darf- hat gedurft- tohtima, einladen- lud ein- hat eingeladen- külla verlieren- verlor- hat verloren- kaotama, waschen- wusch- hat gewaschen- pesema, wissen- wusste- hat gewusst- teadma, werden- kutsuma, essen- a- hat gegessen- sööma, fahren- fuhr- ist gefahren- sõitma, fallen- fiel- ist gefallen- kukkuma, finden- fand- hat wurde- ist geworden- kellekski saama
Mascagni komponeeris 15 ooperit, ühe opereti “Sì”, orkestri- ja vokaalmuusikat, laule, klaveripalu ja kirikumuusikat (“Messa di Gloria”). Ta oli tuntud eelkõige oma esimese ooperi "Cavalleria rusticana" ("Talupoja au", 1888) pärast. Selle ühevaatuselise ooperiga võitis ta “Sonzogno” kirjastuse korraldatud komponeerimisvõistlusel esikoha, õppides Milano konservatooriumis. Kui ooper hakkas tuntust koguma, soovis ka kirjanik Giovanni Verga, kelle samanimelisel novellil ooper põhineb, oma osa. Sellest ooperist kujunes nii suur menuteos, et mõlemad autorid said suurepäraselt kuni oma elupäevade lõpuni selle honoraridest ära elatud. Peale oma tähtteose on Mascagni kirjutanud veel ooperid “Amico Fritz” (1891) ja “Iris” (1898). Mascagni õppis Milano konservatooriumis Amilcare Ponchielli klassis komponeerimist ning oli sõber Giacomo Puccini’ga, kes oli ühtlasi ka tema kaasüürnik. 1900. aastal, olles
konkreetsus andsid end tublisti tunda. Aastatega muutus Verdi looming üha omanäolisemaks. Esteetilistest ideaalidest kaugenemata täiustas ta pidevalt oma väljendusvahendite arsenali ning uusi arengusuundi otsiv pilk leidis ikka ja jälle midagi sellist, mis värskete mõttelaengutena teoseid rikastas. Verdi loomingu kõrgtipul, XIX sajandi üheksakümnendail aastail, tärkas itaalia ooperis uus suunitlus verism. Suunitlus, milles Giovanni Verga poolt rajatud kirjandusliku voolu alusel püüti kajastada tõepärast elu "sellisena, nagu ta on". Ooperite kangelased valiti talupoegade, linnakehvikute, laadakomödiantide hulgast, süzeed põhinesid tundeid rebestavail armudraamadel tulvil rõhutatud emotsionaalsust, teatraalseid efekte, situatsioonide teravust ning rohkeid lüürilisi kulminatsioone. Naturalistlike stseenide kõrval leidub oopereis melodramatismi sugemeid, suur rõhk on pandud olustikupiltidele
annaabi.ee 
