tõhusam valuleevendaja kui leebemad valuvaigistavad tabletid. ...rasvkoele: Otseselt massaaz rasvkude ei vähenda, kuid oluline on massaazi naha ainevahetust kiirendav toime. Oluline on aga massaazi nakha pingutav toime - eriti tähtis on see kaalukaotusperioodil. ...vereringele: Suuri artereid ei suudeta massaaziga mõjutada, kuna need asuvad sügaval lihaste vahel. Arvestades verevoolu kiirust arterites - 40 cm/sek - pole see vajalikki. Verevooli kiirus kapillaarides on aga vaid 0,5 cm/sek - nii aeglane vool on vajalik küllaldaseks ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse. Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu. Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu.
toonid ja nii saadakse teada vererõhu diastoolne väärtus. 79. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 160 mm/Hg ja diastoolne rõhk 95 mm/Hg. 80. Aordi ja suurte arterite ülesanne on jaotus- ja summutusfunktsioonja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: tugev silelihaskest, väiksema valendikuga, väiksemates arterioolideks jagunemine, sümpaatilise närvisüsteemi kontroll. 81. Arterioolide ülesanne on verevooli ning vererõhu kontrollimine ja see on võimalik tänu arterioolide võimele sulguda ja avaneda. 82. Kapillaaride ülesanne on viia hapnikurikas veri kõigisse keharakkudesse ja see on võimalik tänu kapillaarsusele- veri liigub ka alt üles (arteesia kaevu põhimõte). 83. Veenide ehituse iseärasusteks on klappide olemasolu veenide seintes ja see on vajalik vere tagasivoolamise ärahoidmiseks. 84. Sümpaatilised impulsid toimivad veresooni ahendavalt e
südamelihases. Vereliikumine veresoontes allub hemodümnaanikale seaduspärasusele. Mida suurema rõhu all veri liigub seda suurem on soodustus. Veresoonte pikkusest, mida pikem on vereringe seda suurem on takistus vereringele. Mida suurem on torude läbimõõt, seda väiksem n takistus ja vastupidi. Vere hulk. Mida suurem on vererõhk, seda suurem on ka vere hulk, ja mida suurem on veresoonte takistus ja seda suurem on veresoonte läbikäidavus. Vere liikumist veresoonkonnas iseloom. Verevooli mahtkiirus-kui suur verehulk läbib veresoont 1min. Verekeskmine joonkiirus- vere keskmist vereringe aeg, ki kiirelt teeb veri täisringi veresoonkonnas. Vererõhk. Rõhk mille all veri voolab veresoonkonnas. veri ringleb kogu aeg. Veresoonte elastsus. Kui veri paisatakse veresoonde, siis pakseneb. Kui vereringe takistus suurenes, vererõhk tõusis, veri suruti veresoonkonnas edasi. Veri koguaeg liigub, kuna rõhk püsib. Kui veresoonte takistus langeb, rõhk tõuseb. Kogu aeg muutub
annaabi.ee 
