NB! Esineb kroonilisi haigusi, mille puhul ei sobi Sa doonoriks (näiteks I ja II tüübi diabeet). Selleks, et kindel olla, kas Sa võid verd loovutada, kui Sul on mõni krooniline haigus või kui Sul on kahtlusi oma tervisliku seisundi suhtes, palun küsi nõu Verekeskuse arstidelt telefonidel 617 3001 või 664 0470. Miks peaksin just mina verd andma, kas siis pole juba piisavalt doonoreid? Eestis on ainult 2,6% elanikkonnast doonorid. Selleks, et tagada piisavad verevarud, on vajalik, et vähemalt 4% elanikkonnast oleksid doonorid. Kui võrrelda, kui suur hulk doonoriks sobivast elanikkonnast teistes Euroopa riikides on ka tegelikult doonorid, siis Eesti näitaja on üks madalamaid. Seda on ka tunda, sest verevarud on meil enamasti normi alumisel piiril. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Samuti ei tasu unustada, et ka abivajaja rolli võib sattuda meist igaüks.
isikukoodiga isikut tõendav dokument. Doonoriverd ei ole võimalik asendada ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa abivajajate elusid. Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie elu. Euroopa riikide statistika järgi vajab vereülekannet oma elu jooksul iga neljas inimene. Loovutades verd saame olla kindlad, et verevarud Eestis on piisavad, et päästa kõikide abivajajate elusid, sest õnnetustest ja ootamatute saatusekäänakute eest ei ole meist keegi kindlustatud. Kasutatud kirjandus www.verekeskus.ee www.sm.ee www.nip.ee www.kliinikum.ee
Me soovime oma lähedastele parimat. Et nad jõuaksid tervelt tööle, kooli, lasteaeda. Et nad oleksid kaitstud ja terved. Ei tasu unustada, et abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu. Euroopa riikide statistika järgi vajab vereülekannet oma elu jooksul iga neljas inimene. Loovutades verd saame olla kindlad, et verevarud Eestis on piisavad, et päästa kõikide abivajajate elusid, sest õnnetuste ja ootamatute saatusekäänakute eest ei ole meist keegi kaitstud. Sinu vereloovutus võib päästa nelja või viie patsiendi elu. Sa ei saa küll selle eest raha, kuid arvan, et saad hea enesetunde tehtud heateost. Sa oled aidanud inimest! Kes sobib doonoriks Doonoriks võib hakata iga 18–60-aastane terve inimene. Nooremaid ei võeta seetõttu, et nende
mis näitab, et rõõmustavalt suur hulk inimesi otsustas möödunud aastal doonorluse kasuks. Rõõmustav on ka see, et Verekeskusel on tänaseks üle 130 koostööpartneri. Ometigi on see ka kaugel ideaalsest. Võrreldes seda, kui suur hulk doonoriks sobivast elanikkonnast teistes Euroopa riikides on ka tegelikult doonorid, siis Eesti näitaja on üks madalamaid. Verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul on meil seetõttu ka verevarud enamasti alumise normi piiril. Inimesed otsekui kardaks midagi doonorluse juures. Ainult mina ei saa kuidagi aru, mida seal karta on. Tihti on tavaolukorras raske leida mõnda situatsiooni, kus välja näidata suuremeelsust. Doonorlus sobib väga hästi selle jaoks! Minu kogemus ütleb, et pärast annetamist tulevad väga paljud küsima enesetunde üle ning ühtlasi kiitma tublidust. Sarnase teguviisiga näidatakse, et inimesel on soe süda.
annaabi.ee 
