partei võimu vähenemine. Gorbatsov küll püüdis reformimeelseid ja vanameelseid jõude koostööle sobitada, kuid see ei kukkunud just kõige paremini välja. See viis riigi suurde segadusse. 19. augustil 1991. aastal pani Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee Gorbatsovi luku taha ning üritas teha riigi pöörde. 1991. aastal 20. augustuil kuulutati välja Eesti Vabariik ning järgmisel päeval olid Nõukogude dessantväed Tallinna all. Verevalamiseks aga õnneks ei läinud, sest Venemaa Föderatsiooni jõud astusid riigipöörajatele vastu ning segadus likvideeriti. See segadus riigis aga kiirendas liidu lagunemist ja võimalust ära kasutades kuulutasid peale Eesti ennast iseseisvaks ka Läti, Ukraina ja Valgevene. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti taasiseseisvumine võis olla kokkusattuvus nagu algse Eesti Vabariigi välja kuulutamine. Kuid minu arvates oleks see nii kui nii varem või hiljem
Eesti Vabariigi taastamisega. * Impeeriumimeelsed jõud ründasid 15. mail Toompead. * Taastati Eesti Vabariigi nimi, lipp, vapp, hümn. * 2. jaanuaril 1991 vallutasid mustad baretid Riia ajakirjandusmaja. Dessantväed saadeti kõikidesse Balti liidu vabariikidesse, kuid verevalamiseks läks Lätis ja Leedus. * 3. märtsil 1991 toimus Eestis ennetav referendum, kus rahvale esitati küsimus: ,,Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Jaatavalt vastas 77,83%. Selline tulemus välistas igasugused
Märtsirevolutsioon Saksamaal: "Vormärz" ajastu 1815-1848, Märtsivalitsused, Friedrich Wilhelm IV hoiak, Saksa Rahvuskogu tegevus. algas radikaalselt, levis üle Saksa väga kiiresti, Berliinis juba 18.märts. metterrnichi süsteem sai sellega ümber- vabadused taastati, moodustati lliberaalsed valitsused, võesti suund Saksamaa ühendamisele. 18.mai 1848 Saksa Rahvuskogu- Saksa ühendamine, konstitutsiooni välja töötamine. Berliinis toimus algselt rahumeelne meeleavalud, kuid muutus verevalamiseks. 19.mai FW IV kuulutas kõik hukkunud märtsiohvriteks, võttis vastu koalitsiooni, kuulutas et Preisimaast kasvab välja Saksamaa- tuleb rahvusliku ühendamise etteotsa. Rahvuskogu otsustas tulevas Saksa kun.krooni talle anda. 28.märts töötati konts.völja, kuid FW IV keeldus troonist. Tahtis Rahvuskogu laiali saata, ei tunnistanud konsti. Juunis saadeti RK laiali Preisi jõul. Revolutsioon Austrias (Ferdinand I, Metternich, Franz Joseph I) -puhkes 13.märts Viinis. Metternich põgenes
annaabi.ee 
