kvaliteedile. 2 1. Elektriline uimastamine Elektrivooluga uimastamine on lühikese intervalliga meetod, mis tähendab, et intervall uimastamise ja veretustamise vahel peab olema nii lühike kui võimalik, vähendamaks riski verevalumite tekkimiseks lihastes ning et lihastesse jääks võimalikult vähem verd. Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/ Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka
teadvuse kao · Vool läbib pea-keha (südant läbib vool) el vool juhitakse ühe eletktroodiga pähe, teisega läbi keha. El peavad olema pigaldatud nii, et nad oleks nii aju kui südame piirkonnas. See meetod tagab, et loom ei taastu uimastamisest.Südametegevus seiskub ---- aju verevarustus muutub ebakiisavaks ---- ajusurm. U. Ei too kaasa spasme, lihakeha on lõtvunud, seda on kergem veretustada ja töödelda. Süsihappegaasiga uimastamine . Eelisteks on, et veretustamine on töielik, veri ei kogune elunditesse kuna lihased on lõdvad. Sobib ka segu 60% CO2, 10% N2O. Gaasiga uimastamise eelised võrreldes el. Uimastamnisega: · Hea uimastamissügavus · Vähe lihaste kontraktsioone · Soodsam post mortem liha valmimine · Luumurde ja verevalumeid lihastes vähem · Personalile läbiviimine ohutum
annaabi.ee 
