ja rootslased sooritasid mitmel suvel röövretki Saaremaale ja Lääne-Eestisse. XII saj. lõpul oli katoliku kirik vägemaim kui kunagi varem, omas kolmandiku kõigist maadest kristlikus maailmas. Kirik oli universaalne jõud ja selle võimu suurendamiseks õhutas paavst balti ja soome sugu rahvaste ristmisele. ÜHISKONDLIK KORRALDUS JA MAJANDUS. 1000.a. oli muinas-Eestis juba riiklik korraldus. Eesti ühiskondliku struktuuri moodustasid perekond ja sellest edasi sugukond. Veresugulusele põhinevast sugukonnast arenesid välja regionaalsed maakondlikud üksused, mille eesotsas seisid vanemad. Eesti jagunes kaheksaks suuremaks maakonnaks, millest suurem osa on säilinud siiani. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Nii maa- kui kihelkondi juhtisid vanemad, valitud vabadde meeste kogu ,, keräjä" poolt. Maakonnad tegutsesid omaette, kuid koonduti ühise vaenlase puhul. Eesti ühiskondlikus korralduses (kihelkonnad) , vaimses kultuuris ja merenduse alal
Vanemates kirjapanekutes esindatud. Olnud ka nimesid, mis teisest tüvest või lühenenud muuks lõpuks, nt ra, -vete (Aravete). Lühenenud ka nii, et pole enam äratuntav. Hupel pööras tähelepanu. -Vere võis tulla sõnast pere. 18.sajandil pakuti ka muid lahendusi. Seletati nii, et tähendba sugulasi, mitte verd. Veske ja Kettunen esitasid seletuse, mis tänapäeval peab paika: lühenenud sõnast veer / -veere. Alvre 1963 pakkus, et vere võiks tulla sõnast pere. Viitab veresugulusele. Ariste pakkus vere võiks tulla veerest, aga algne tähendus midagi muud mordva keelest (mets). Pall seostas selle aletegemise kohaga. 1997 Pall vere kui algne determinant, mis ei ole tähistatud asustusühikut, teke seotud alepõllundusega. vere lõpulised külad väiksemad kui la lõpulised külad. Hüpotees: -vere lõpulised külad tekkinud vahe-eestis, kus alepõllundust palju kasutatud. Saaremaal la, -vere, Hiiumaal ste.
annaabi.ee 
