Selles seisnebki kehaliste harjutuste tulemusena tekkiv ainevahetuslik antisklerootiline efekt. (Noormets 1999: 8-10) 1.1 Kehaliste harjutuste mehhaaniline antisklerootiline mõju See seisneb lihtsas asjaolus, et mida liikuvam on kude, seda raskem on lubjasoolade ladestumine. Kehaliste harjutuste positiivne mõju aga ei piirdu üksnes lihaste, kõõluste ja sidemete elastsuse vähenemise tõkestamisega. Mehhaaniline mõju ulatub ka veresoonteni: iga kehaasendi muutus, iga kehaosa liigutus, mis tekib kehaliste harjutuste teostamisel, nõuab veresoonte ahnemist keha ühes osas ja laienemist teises, et säilitada normaalset vereringet. Seepärast on kehalised harjutused (eelkõige jõu- ja venitusharjutused) lisaks lihastele ühtlasi ka harjutused veresoontele. Samuti hoiavad parem lihasvorm ja parem üldine kehaline vormisolek ära kudede hapnikuvaeguse, kuna jõuharjutuse tulemusena vereringlus paraneb. (Noormets 1999: 10-11) 2
PQ-lõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard Südamelihas on võimeline kestvaks kokkutõmbeks e. süstoliks vastusena üheainsale impulsile. Selline kokkutõmme annab verele sellise rõhu, et veri voolab väikeste veresoonteni välja. Müokard on võimeline kohanduma organismi vajadustele, muutma löögisagedust, kokkutõmbe jõudu ja diastolis lõõgastumise kiirust, astet. Südame tegevus on organiseeritud nii, et diastoli ajal veri läheb nii kodadesse kui vatsakestesse. Kodade süstol lisab verd vatsakestesse ja vatsakeste süstol järgneb alles siis kui veri on täielikult vatsakestes. Südame töö sagedusel 70 l/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 s, ühe
annaabi.ee 
