......................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Horneri sündroom on silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire. See esineb päris harva, kuid iga arst võiks osata selle ära tunda. Horneri sündroom võib avalduda onkoloogia, neuroloogia, neurokirurgia, veresoontekirurgia ja ka teiste erialade patsientidel. Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos, mioos ja näo anhidroos . Lastel võib esineda ka iiriste hetorokroomsust (1). Sageli Horneri sündroomi sümptomid aitavad diagnoosida mitmeid haigusi (nt kasvajad, Sclerosis multiplex, põletikulised haigused jne). Mõnikord Horneri sündroom võib tekkida ka mõne meditsiinilise protseduuri tüsistusena, nt epiduraalanesteesia või kaelaoperatsiooni järgselt (3).
Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias. Tiit Kivistik veresoontekirurgia üksusest 2011.a. Milleks vajab kirurgiline haige head jälgimist? Haige ei suuda end ise hinnata uues olukorras ja tavapäraselt ei suuda ta ennast ka adekvaatselt aidata kui selleks peab tekkima vajadus. Tuvastada võimalikult varakult haige tervist ja elu ohustav seisundi muutus , et saaks võtta kasutusele olukorda lahendavad tegevused. Mis on eelduseks Meie haige heaks jälgimiseks? Me teame patsiendi normaalset füsioloogiat.
annaabi.ee 
