Inimesed kohtuvad tavaliselt arseeniga tarbides reostunud vett, õhku või toitu. Ohtlike jäätmekäitlusalade ning looduslike arseenileiukohtade läheduses elamine omab märkimisväärset ohtu ning ilmselt võib saaste eest vastutava persooni või firma kohtusse kaevata. Suuremates kogustes on anorgaaniline arseen surmav, väiksemates kogustes võib see tekitada iiveldust ning oksendamist, punaste ning valgete vereliblede tootmist, südame rütmihäireid, veresoonekahjustusi ning käte ja jalgade 3 ,,suremist" (torkiv tunne). Pikaajaline väiksemate kogustega kokkupuutumine võib põhjustada nahavärvuse kadumist ja väikeste konnasilmade ning tüügaste ilmnemist jäsemetele ja torsole. Uurimustööd on näidanud, et anorgaaniline arseen võib tõsta kopsu-, naha-, põie-, maksa-, neeru- ja neeruvähi tekkimise võimalust. Õlemaailmsed organisatsioonid on kuulutanud arseeni kantserogeeniks
Kokkupuude arseeniga. Inimesed kohtuvad tavaliselt arseeniga tarbides reostunud vett, õhku või toitu. Ohtlike jäätmekäitlusalade ning looduslike arseenileiukohtade läheduses elamine omab märkimisväärset ohtu ning ilmselt võib saaste eest vastutava persooni või firma kohtusse kaevata. Suuremates kogustes on anorgaaniline arseen surmav, väiksemates kogustes võib see tekitada iiveldust ning oksendamist, punaste ning valgete vereliblede tootmist, südame rütmihäireid, veresoonekahjustusi ning käte ja jalgade ,,suremist" (torkiv tunne). Pikaajaline väiksemate kogustega kokkupuutumine võib põhjustada nahavärvuse kadumist ja väikeste konnasilmade ning tüügaste ilmnemist jäsemetele ja torsole. Uurimustööd on näidanud, et anorgaaniline arseen võib tõsta kopsu-, naha-, põie-, maksa-, neeru- ja neeruvähi tekkimise võimalust. Õlemaailmsed organisatsioonid on kuulutanud arseeni kantserogeeniks. Nagu ajaloo sektsioonis mainitud, on üheks