Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veresoonega" - 3 õppematerjali

Enn Põldroos
23
ppt

Enn Põldroos

Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003 " Prügi seadus" Tallinn 2004 " Kinnituisanu" Tallinn 2005 " Silm veresoonega" Tallinn 2006 Tänud kuulamast

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
Spordivigastused
22
doc

Spordivigastused

). 3. Vertebraalne sündroom. Sel puhul esineb lokaalne valu. Valu avaldumine ja tugevus varieerub koormuse, kehaasendi muutuse või liigutuste järgi. Iseloomulikud on kolm juhtivat sümptomit: rühimuutus esineb segmendi ulatuses, kahjustatud segmendi piires esinevad funktsioonihäires, paravertebraalses koes esinevad reaktiivsed muutused. 4. Spondülogeenne sündroom. Vahetu kontakt lülisambal närvisüsteemi ja veresoonega loob võimaluse lülilde haigestumise puhul sekundaarsete perifeersete irritatsiooninähtude tekkimisele. Näiteks lihaste kõrgenenud toonuse ja valu põhjuseks võib olla intervertebraalsete liigeste haigestumine. Spodülogeense sündroomi puhul on sageli sümtomid mitmesugused ­ kõrgenenud lihastoonus, mitmesugused tendomüoosid, kõõluste ja ligamentide haigused. Esinevad ka vereringe funktsionaalsed ja intermiteeruvad häired

Sport → Kehaline kasvatus
121 allalaadimist
Muinas-Eesti sõjandus
36
docx

Muinas-Eesti sõjandus

On mugavam mõõgaga vehelda kui tagaosas on samuti mingi raskus. – käepide (tema sees roots) – kaitseraud (ühelt poolt aitab mugavamalt mõõka käes hoida, teisalt selleks, et vastase relv mööda teramikku libisedes kätte ei saaks lõigata) – teramik e terik – tera (lõikeosa) – „veresoon“ (kaheteraliste mõõkade keskmes on soon, see on tehtud mõõga teramiku kergendamiseks ning teisalt ka selleks, et mõõk oleks painduvam ning oleks mugavam võidelda). Enamikul veresoonega mõõkadel on ka spetsiifiline teramiku valmistatud viis ning need on sageli olnud damastseeritud. Ka Eestist on leitud pronksiaja mõõkasid. Näiteks Tehumardi peitleid sisaldas endas kahe lühimõõga katkeid ning odaosakatkeid. Sisaldasid endas võõrmaterjale Lõuna-Skandinaaviast. Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun