Saksamaal. Ta leidis, et riigi ideaalne kord oleks valgustatud absolutism ja et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Inimestel on kalduvus end armastada aga teisi peaks armastama endaga võrdselt. Riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu (-vaesuse kaotamine). Johann Gottfried Von Herder- saksa filosoof, kes leidis, et pole tülgastavamat kui sõda ja püüdis inimesi õhutada teisi rahvuseid aksepteerima ning tahtis et inimesed ei austaks suuri vallutajaid ja veresaunade korraldajaid nagu nt Attila, Tsingis-khaan jt. 7.Peatükk PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJADIL Kuningavõim 17.saj algul: Henri IV suurim saavutus oli 16.saj II poole prantsusmaad laastanud ususõdade lõpetamine. Ta lasi ennast katoliiklaseks kuulutada väitega, et kuningas peab olema sama usku, mis riigi enamus. 1610.aastal Henri mõrvati, saavutatud stabiilsus ähvardas kokku variseda ja valitsejaks kuulutati tema poeg Louis XIII. Oli ususõdade
b. Ühetaolisuse vajadus selle puhul leiab inimene, et õige elustiil on vaid see, mida tema elab. Ühiskond ise surub meile kõigile peale tema poolt aktsepteeritud käitumisvariante c. Haletsuse ja õeluse nähtus mõlemad nähtused on inimesele omased, kuid kumbki neist ei tohi hakata domineerima. Samuti ei tohi ühiskonnas olla liiga palju humaansust see on omane ühiskondadele suurte veresaunade eel. d. Inimese kalduvus võtta teiste kannatusi enda kanda eneseohverdus see kuulub mitte loogilise käitumise alla, sest inimene tegeldes eneseohverdusega ei saa pärast aru miks nii. e. Hierarhiaga seotud tundmused väljendub alluva ja ülemuse vahelises suhtes. Ülemuse südamevalu alluva hea käekäigu pärast ja alluva lugupidamine. 5
annaabi.ee 
