Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda haigusetekitajatega Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud Vereliistakul puudub tuum, värvitu ning ei liigu KUIDAS VERI HÜÜBIB? Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine Vereliistakud liiguvad haava kohta ning seal eralduvad ained mis käivitab keemilise reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekkib fibriin ja nii suletakse vigastunud koht INIMESTE VERI ON ERINEV
Keha pindala ja ruumala suhe peab olema tasakaalus, sest muidu ei saa ainevahetus jt korralikult töötada, väliskeskkonnast s aab rakk infot ainult membraani kaudu ja kui rakk on liiga suur, siis ei saa rakk piisavalt eluks vajalikke aineid. 9.Kuidas on seotud raku ehitus ja ülesande spermi, munaraku, punase ja valge vereraku ning neuroni puhul? Spermil on taga vibu vms, et ta saaks kiiresti liikuda; munarakk on suur, et sperm ta üles leiaks; punane vererakul pole rakutuuma, et ta saaks võimalikult palju hapnikku transportida LK.70-72 Iseloomusta 4 erinevat põhikude: asukoht, ehitus, ülesanded. 1) Epiteelkude Asukoht: keha ja elundite pinnal Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Ülesanded: eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb, võimaldab ainevahetust keha- ja väliskeskkonna vahel, osaleb haava paranemisel, eritab nõresid(higi, lima, rasu, piim) 2) Närvikude
kopsudesse. Arv: naistel 4,0 5,5 x 1012/liitris, meestel 4,5 6,0 x 1012/liitris Leukotsüüdid kaitsevad keha võõrsissetungijate eest. Moodustavad antikehi. Arv: 4,0 8,8 (10) x109 /liitris. Trombotsüüdid peatavad verejooksud hüübimise abil. Arv: 150 400 x 109 /liitris 27.Millised on inimese veregrupid? Mille alusel neid eristatakse? Inimese veregrupid, mida kasutatakse on AB0 süsteemis on ABAB0, kus punasel vererakul on pinnal glükoproteiin (igal veregrupil erinev valk, 0 omal puudub ja AB omal on mõlemad). Reesusfaktori süsteem, k erütrotsüüdi pinnal Dantigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem, 28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine
mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist) ning teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis,lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskkonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused. Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine
hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist), teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni.
hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist), teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni.
annaabi.ee 
