KT1 1) Miks suureneb hematokriti väärtus, kui organism on kaotanud vett (eksikoosi seisund; Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen.
tugevuse ja htlasi mningase elastsuse. Luukoe phimassi moodustab rakuvaheaine, rakkude osa selles on vike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt thtsatele elunditele. Niteks kolju mbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud sdant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luudi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik vereplasma. Eristatakse kolme liiki vererakkusid, millest kige arvukama rhma moodustavad punased vererakud ehk ertrotsdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsdid ning arvukuselt kige tagasihoidlikuma, ent rakutpidelt kige mitmekesisema rhma moodustavad valged vererakud ehk leukotsdid. Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi lesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vtlihas, silelihas ja sdamelihas.
tugevuse ja ühtlasi mõningase elastsuse. Luukoe põhimassi moodustab rakuva- heaine, rakkude osa selles on väike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt tähtsatele elunditele. Näiteks kolju ümbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud südant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luuüdi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik vereplasma. Eris- tatakse kolme liiki vererakkusid, millest kõige arvukama rühma moodustavad punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsüüdid ning arvukuselt kõige tagasihoidlikuma, ent rakutüüpidelt kõige mitmekesisema rühma moodustavad valged vererakud ehk leukotsüüdid. Vererakud moodustavad vere üldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi ülesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kõigisse kudedesse.
annaabi.ee 
