takistus (R). Q = Pa-Pv /R See suhe määrab: üldise verevoolu suuruse organismis ja üksikute organite verega varustamise. Kõikide organite verega varustatus pole sama. Aktiivsematel organitel verevarustus suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus. Joonkiirus (cm/sek) – kui kiiresti erinevad vereosakesed teatud lõigul veresoonkonnas liiguvad Keskmine joonkiirus – kui kiiresti vereosake täisringi veresoonkonnas teeb. Rahuolekus 21-23 sek ja kehalisel tööl 15-8 sek. 13.Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on takistus, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Mida lähemal südamele, seda suurem rõhk. Arterites rõhk kõrgem, kui mujal. Veenides
Vere koostis Veri koosneb vedelast vereplasmast ja tahketest osakestest – vererakkudest. Vereplasma koosseisus on umbes 90% ulatuses vesi, mis sisaldab muu seas ka lahustunud olekus valke, soolasid, lahustunud toitaineid ja hüübimiseks tähtsat fibrinogeeni. Punalibled moodustavad u 45 protsendiga põhiosa vere tahketest koostisosadest – seda arvu nimetatakse hematokritiks. Veri Vereosakesed = Plasma = tahked osised u 44% vedelad osised u 56% Erütrotsüüdid = Trombotsüüdid = Seerum = Fribrinogeen = punalibled veresliistakud fibriinita plasma fibriini lähteaine Leukotsüüdid =
annaabi.ee 
