hormoon ADH 2. südame kodade natriureetiline hormoon KNP/ANP, mis soodustab vee väljutamist 3. RAAS-süsteem (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) kuiosm rõhk langeb ja ringleva vere maht väheneb, vererõhk langeb, RAAS-süsteem viib veresoonte ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja humoraalne süsteem (reguleerib veres ringlevate ainete vahendusel, hormoonide abil) Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed,
sisalda suuri molekulaarseid verevalke – ambuliini ja globuliini (???). Esmasuriini tekib ööpäevas 160-180 liitrit. Lõplikku uriini tekib vaid keskmiselt 1,5 liitrit. Suur osa uriinist, mis torukeste süsteemi läheb, imendub seega tagasi. Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, on vajalik teatud rõhk, mida kutsutakse filtratsioonirõhuks. Filtratsioonirõhu jaoks kehtib valem: F = A – (B+C) A – vererõhk päsmakeste vereoontes mmHg B – vereplasma valkude rõhk ehk onkootne rõhk = 30 mmHg C – vedeliku rõhk kihnuõõnes = 20 mmHg F - Filtratsioonirõhk peaks olema 20 mmHg (võib ka olla pisut väiksem või suurem, aga mitte oluliselt) Kui filtratsioonirõhk langeb madalale, siis kui A muutub võiksemaks ja B ning/või C suuremaks. Kõige tüüpilsemaks põhjuseks verekaotus või tugev veresoonte laienemine. Lõplikku uriini tekib umbes 1,5 liitrit. Ülejäänud imendub torukeste süteemis tagasi
annaabi.ee 
