Chapter 1 His mate Leedi oli suur osa Lad´i igapäevasest õnnest nagu päikesepaiste. Ta paistis olevat küllaltki suurepärane ja täiesti asendamatu. Ta ei suutnud kujutada oma edasist elu ilma koerata naga elu ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks võinud olla vähem pühendunud, kui tema kuni Knave tuli Paika/Kohta. Lad oli 80 naela raskune kolli puhtatõuline nii hingelt kui verelt. Ta oli väga heasüdamlik, mis oli pärandus lõpututest kõrgest soost esivanemate generatsioonidest. Tal oli samuti d´Artagnani julgusega ja ettevaatamatu tarkus. Samuti kes suutnuks kahelda peale vaatamist tema kurbadesse pruunidesse silmadesse. Tal oli Hing . Tema sassis kasukas, mille krae ja rinna esine oli lumivalge, oli nagu oranzi täpiline mahagon. Tema absurdsedelt peenikesed esikäpad millel ta seisis ülemääraselt uhkelt olid hõbevalged.
takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste alveoolidega. 17. Veresooned ja süda Veresoon on looma torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Arteri või veeni sein
Kõriõõnes asuvad häälepaelad, mis koos nende vahele jääva häälepilu ja kõhredega moodustavad hääleaparaadi. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste-alveoolidega. 18. Neerud ( ehitus) ja 19. Kuseteed Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi