pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku 2. Inimese tahtele alluvad Vöötlihased Silelihased Südamelihased 3. Keraliigese tüüpi ühendus on näiteks Põlveliigeses Selgroolülide vahel Koljuluude vahel Õlaliiges 4. Vereloomeelundiks luus on Kollane luuüdi Plinkollus Punane luuüdi Luuümbris 5. Orgaanilisi aineid on luul vaja selleks, et luu oleks Painduv Kõva Elastne Jäik Jaga nimetatud elundid elundkondadesse: maks suuõõs seljalihas sääreluu roided soolestik kolju süda veresooned kopsud ninaõõs peaaju närvid neerud kusepõis munandid kõhunääre emakas munasarjad neerupealised Ühenda sobivad paarilised! Kiiruluu Õlavöötme luu Kodarluu Alajäseme luu Pindluu Rinnakorv
neutrofiilid 6-8 tundi. *trombotsüüdid 10 päeva. Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks. Järgmiseks astmeks on determineeritud tüvirakud, mis on võimelised moodustama kas ainult erütro-, mona-/granulo-, trombo- või lümfotsüüte. Kuni noorte, tuumata erütrotsüütide lahkumiseni luuüdist retikulotsüütidena, eristatakse mitmeid erinevaid diferentseerumis- ja valmimisstaadiumeid. Vereloome regulatsioon, maksa ja neerude tähtsus selles, erütropoetiin. Vitamiin B 12,
tundi. *trombotsüüdid 10 päeva. Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks. Järgmiseks astmeks on determineeritud tüvirakud, mis on võimelised moodustama kas ainult erütro-, mona-/granulo-, trombo- või lümfotsüüte. Kuni noorte, tuumata erütrotsüütide lahkumiseni luuüdist retikulotsüütidena, eristatakse mitmeid erinevaid diferentseerumis- ja valmimisstaadiumeid. Vereloome regulatsioon, maksa ja neerude tähtsus selles, erütropoetiin. Vitamiin B 12,
annaabi.ee 
