õhtuks. [] Pudrud ja leemed (supid) olid samuti tavalisemad igapäevased toidud. Tanguleemele lisati ka piima, naereid, kaalikaid. Tangupudrule pekitükke, rasva, piima, herneid, ube, kapsaid jm. Jämedast odra-, harvem kera- või rukkijahust keedeti veega paksemat putru või vedelamat körti. [] Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, harvemini jahuvorstid. 19. sajandil söödi paiguti ka valget vorsti, mis oli verelisandita. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra- , harvemini rukkijahust käkid, rusikasuurused ümmargused või piklikud pätsikesed, mida söödi soolakas vees, rasva- või lihaleemes, keeduleent peale rüübates. Paremaks toduks peeti ka käkke. [] Igapäevast toitu aitas mitmekesistada kama. Tööstuslikult toodetuna on mulgi kama tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid
Jämedast nisujahust, osalt ka odrajahust tehti õllepärmiga kergitatud sepikut. Peale leiva olid kõige tavalisemad igapäevased toidud mitmesugused pudrud ja leemed (supid). Tatrakasvatusalal Lõuna-Eestis ja Peipsimaal söödi ka piimaga keedetud tatratanguputru. Veidi vedelam puder kört. Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, vahel harvemini jahuvorstid, mida söödi eriti jõuluajal. Põhja- Eestis ja saartel, aga ka Setumaal söödi laialdaselt verelisandita valget vorsti. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra-, harvem rukkijahutainast käkid, rusikasuurused, mida söödi soolakas veel, rasva- või lihaleemes keedetult, peale rüübati keeduleent. Maa lõuna- ja idaosas söödi Ida-Euroopale omast kama, mis tehti küpsetatud teraviljadest jahvatatud jahust, mulgimaal tehti seda seakama mitmest viljast. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks
annaabi.ee 
