tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas. Magneesium töötab tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis olla kindel selles, et inimesel ei ole paralleelset D-vitamiini puudust, mis on tavaline päikesevaesel ajal , kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega tekib südame ja aju infarkti oht. Uurimised on kindlaks teinud et südame infarktide enamusel juhtumitel on suurt rolli mänginud magneesiumi puudus. Ning sammuti on kindlaks tehtud et magneesiumi puudus on tekkinud enne infarkti, mitte peale seda. On ka leitud, et magneesiumi andmine südame infarkti puhul vähendab surma ohtu suurel määral (rohkem kui 50%)
Lümfotsüütide ülesanne organismis on moodustada antikehasid tootvaid B-lümfotsüüte ja imuunsüsteemi reguleerivaid T-lümfotsüüte. Müeloidse leukeemia puhul on hakanud paljunema monotsüüdid ja granulotsüüdid. Nende ülesanne organismis on hävitada võõrkehasid, näiteks baktereid. Kontrollimatult paljunedes hävitavad nad aga liiga palju võõrkehasid, organismist kaob tasakaal ning see on surmav. Kuidas leukeemiat ära tunda? Vähirakkude ehk muteerunud valgete vereliblete kontrollimatu paljunemise tõttu jääb punaste vereliblede osakaal väga väikeseks. Nii tekib enamikul patsientidest leukeemia tüübist hoolimata punaste vereliblede vaegus ehk aneemia. Tervete valgete vereliblede nappus ei lase kehal tõhusalt kõiksuguste infektsioonide ja bakterite vastu võidelda. Vereliistakute vähesuse tõttu on muhud, sinikad ja verejooksud kerged juhtuma. Alguses väga raske märgata (eriti kroonilise leukeemia puhul, kui haigus võib areneda
annaabi.ee 
