Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud
Märksõnad (astma, ekseem(naha reaktsioon), sügelus, riniit(nina pidev tilkumine), konjukiviit) 1) Tundlikkuse teke Kontakt allergeeniga – möödub märkamatult ja kestab paar nädalat peale põhjuseks olnud allergeeni lahkumist. Organism muudetakse tundlikuks – makrofaag,T ja B-lümfotsüüdid, antikehad kinnituvad luuüdis toodetud mast-rakkudele (asuvad kudedes, veresoonte läheduses) ja basofiilidele, mis hiljem muutuvad valgeteks verelibledeks. Jäädakse ootama allergeeni. 2) Mast-rakkude aktivatsioon Allergeeni teistkordsel sisenemisel suureneb antikehade kontsentratsioon, mis lisaks allergeenile liituvad mast-rakuga ja aktiveerivad selle. (Mast-rakke aktiveerib ka füüsiline, keemiline (nt alkohol, mõned antibiootikumid) mõju. Mast-rakud eritavad kemikaale (allergia mediaatoreid), mis tekitavad allergilise reaktsiooni: