Kapillarid jaotuvad: 1. Hemokapillaarid (vasa haemocapilaria). Tavalised kapillaarid, esinevad kõikides organites ja praktiliselt kõikides kudedes. Moodustavad kudedes peene- või laiasilmalise, tihedama või hõredama võrgustiku, vastavalt organspetsiifilisele verevarustuse intensiivsusele. 2. Sinusoidsed hemokapillaaris (vasa haemocapilaria sinusoidea). Laia valendikuga kapillaarid, esinevad vereloome- ja endokriinorganites, maksa jm. 3. Verelakuunid (lacunae cavernosae sanguineae). Eriti laia valendikuga kapillaarsed, ainult endoteeliga kaetud vereruumid, mille täitumisel organ jäigastub. 33. Neerupealise ehitus ja funktsioon Neerupealise (glandula suprarenalis) koor moodustab 90% näärme kaalust. Sidekoelisest kihnust kulgevad näärme parenhüümi kapillaarid - sinusoidid - ja sidekoelised septid. Koosneb kolmest tsoonist: glomeruloostsoon (toodab mineralokortikoide, epiteelirakud paiknevad
osa o Deciuda capsularis – katab areneva embrüo/koorioni o Decidua parietalis – ülejäänud osa detsiiduast Primaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest (2näd) Sekundaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest + ExMe mesenhüüm (>2näd) Tertsiaarsed hatud – lisanduvad veresooned (3näd) Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega Süntsütiotrofoblasti rakkude vahele tekivad verelakuunid Varastes arenguetappides moodustuvad nii primaarsed kui sekundaarsed hatud (villi) kogu koorioni ulatuses Tertsiaarsed hatud tekivad Decidua basalis piirkonna lähedasest koorionist 33 Platsenta tüübid: Emaka limaskesta ja koorioni seos: Adetsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga nõrk; põllumajandusloomad) Detsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga väga tugev; inimene)
annaabi.ee 
