voolava vere ruumalaga ajaühikus. Voolamistakistus on omadus takistada voolu liikumist, on kompleksne suurus ja ei ole vahetult mõõdetav. Seda arvutatakse veresoonestiku kahe punkti vahelise rõhugradiendi ja voolu ruumkiiruse kaudu. Voolamistakistus on põhjustatud vedeliku viskoossuse, voolamise iseloomu ja veresoonte mõõtmetega. 47.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes? Rõhk väheneb aortilt (100 mmHg) suurtele veenidele (10 ja vähem). 48.Võrdle verekiirust veresoontes. Soonte keskel on vedeliku kiirus kiireim, toru seinte läheduses aeglasem. 49.Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks? Vedeliku mõjul toimuv takistus. 50.Kui suur on veresoonte hüdrauliline takistus? Valem. R = 8l/²r4 51.Poiseuille'i seadus. Mida nim. rõhugradiendiks? Poiseuille seaduse järgi vedeliku ruumala, mis läbib ristlõiget , on võrdeline rõhugradiendiga, toru
I=delta Q/delta t. Voolutugevus ja voolamistakistus muutuvad sõltuvalt raadiuse neljandast astmest : I~r 4 , R=1/ r4 . Kui veresoone raadus suureneb kahekordseks, siis vastav voolutugevus suureneb 16 korda ja takistus väheneb 16 korda. 59.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes? Aort-100mmHg, arter-95mmHg, arteriool-70-35, kapillaar-35-15, väga väikesed veenid-15-10, suured veenid-10 ja vähem. Distoli ajal langeb rõhk aordis umbes 80mmHg-ni, kopsuarteris 8mmHg-ni. 60.Võrdle verekiirust veresoontes. Aordis on väljutusfaasil voolu lineaarkiirus 1m/s ja keskmine kiirus on 0,7 m/s. Siin on ületatud kiiruse kriitiline väärtus ja voolamine on turbulentne. Aort-0,2 m/s, arter-0,1-0,05, arteriool-0,002-0,003, kapillaar-0,003 cm/s, väga väikesed veenid-0,5-1,0 cm/s, suured veenid-5-10, õõnesveenid-10-16. 61.Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks? Hüdrauliline takistus on takistus, mis põhjustab voolava vedeliku energiakao(rõhukao). Hüdraulilist takistust
annaabi.ee 
