töövahendeid. Vereloovutus tekitab positiivse emotsiooni, sest ühe vereloovutusega võib doonor päästa 4-5 inimese elu. See mõte meeldib paljudele doonoritele ning iga vereloovutaja võib uhkusega öelda, et tema on elupäästja. Doonorite tervis on verekeskuse arstide valvsa kontrolli all, sest doonorite verd analüüsitakse väga põhjalikult. Verekeskus uurib iga kogutud veredoosi HIV, B-, C-hepatiidi ja süüfilise suhtes. Samuti jälgitakse verekeskuses ka doonorivere kvaliteeti ning oluliste kõrvalekallete korral võtavad verekeskuse arstid doonoriga kindlasti ühendust ning soovitavad vajalikke meetmeid oma tervise jälgimiseks või parandamiseks. Ka verekeskuses teostatav tervisekontroll annab inimesele olulise teabe tema vere ja tervise kohta. Iga kord määratakse doonori veres hemoglobiini sisaldus, mõõdetakse vererõhku ja pulssi. Esmased doonorid saavad verekeskusest teada oma veregrupi.
Pilti, kus ühel voodil lebab kahvatu patsient ja teisel tervisest pakatav doonor ning nende vahel voolikus voolab veri, enam ei näe. Doonorid tulevad neile sobival ajal verekeskusesse, mis mõnel juhul asub haigla läheduses, aga võib-olla ka täiesti eraldi. Verekeskus tuleb ka ise doonorite juurde: verekeskuse buss sõidab teatud aegadel maakohtadesse ja väiksematesse linnadesse, kus elavaid doonoreid eelnevalt bussi tulekust teavitatakse, et nad teaksid, kuhu tulla. Verekeskuses võtab doonori kõigepealt vastu administraator, kes sisestab arvutisse doonori andmed. Selleks peab doonoril soovijal olema kaasas pildiga tõendav dokument. Administraator selgitab, et enne vere loovutamist peab tutvuma materjaliga, mis annab olulisemat infot vere andmisega seotud protsessist ja sealhulgas ka võimalike kõrvaltoimeid. Doonor saab täitmiseks ka küsitluslehe. Kus ta vastab küsimustele oma tervise, harjumuste, reisimise ja kontaktide kohta
annaabi.ee 
