kasutades abina looma soojuskiirgust. Samuti aitavad sääsele teed juhatada ka mõned teised loomade poolt eritatavad keemilised ained, näiteks piimhape. Saaklooma leidmine on lihtsam osa sääseema ohtlikust ülesandest. Juba umbes 600 hertsise sagedusega tiivapirin reedab kohemaid ära tema lähenemise. Just selles sagedusvahemikus on loomade kõrvad hästi tundlikud. Nahale maandudes tuleb leida sobiv koht, kust ta jaksab oma iminoka mõnda nahaalusesse verekapillaari pista. Kuigi suuri küüniseid ta jalgadel pole, kõdistab ta imemiskohta otsides paratamatult looma nahka ja reedab oma asukoha. Peenikese iminoka nahast läbi pistmist ei märka keegi, kuid imemiskohta eritatav vere hüübimist vältiv sülg tekitab kerge, kiiresti mööduva kiheluse. Alles nüüd saab sääsk vaikselt ja tähelepandamatult veeta järgmised minutid verd imedes. Õnneks on suuri soojaverelisi loomi, kelle vähe kaitstud nahalt on hea verd imeda, looduses üha rohkem.
vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x 18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub) 2 Na+ iooni transporditakse koos 1 molekuli glükoosiga enterotsüüti, sealt edasi verekapillaari liigub Glu difusiooni teel 19. Valkude imendumine peensooles. Oligopeptiidid lagundatakse sooleepiteeli pinnal aminohapeteks ja di- või tripeptiidideks Imendumisel koostransport Na+- ga Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t passiivse immuunsuse omandamine emapiima immuunoglobuliinide abil 20. Lipiidide imendumine peensooles. Sapi ja pankrease lipaasi toimel rasvhapete ja monoglütseriidide teke
annaabi.ee 
