Mõnikord võivad peale mononukleoosi põdemist tekkida ka tüsistused. Enam levinud tüsistused on südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik, vereliistakute ehk trombotsüütide vähesus. · Ennetamine · Viirus levib lähikontaktil inimeselt inimesele, enamasti sülje kaudu. Haigestunute isoleerimine koolides, lasteaedades ega kodudes vajalik ei ole. Mononukleoosi haigestunud ei saa olla vähemalt pool aastat veredoonoriks. Siiani Epstein-Barri viiruse vastast vaktsiini ei ole. · Täname kuulamast
sisaldus, mõõdetakse vererõhku ja pulssi. Esmased doonorid saavad verekeskusest teada oma veregrupi. Vereloovutamine soodustab vereloome protsessi ning piltlikult võib öelda, et inimene annab ära vana vere ning saab uue ja parema asemele. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd, see on kõigest 8% kogu täiskasvanud inimese verekogusest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Kui inimene on saanud 18-aastaseks, võib ta hakata veredoonoriks. Vajalik eeltingimus on veel kehakaal üle 50 kg. Inimese kehakaal on orientiiriks tema vere mahu arvestamisel, seda on keskmiselt 70 ml/ kehakaalu kg-le. Doonorilt võetav vere kogus on kõigil ühesuurune 450 ml ja see oleks liiga palju inimese jaoks, kelle kehakaal on alla 50 kg. Peale selle peab doonor olema väga terve inimene. See on oluline nii tema enda kui haige seisukohast, kellele veri hiljem üle kantakse. Donatsioon ei tohi doonorile halvasti mõjuda. Kui tal on haigusi,