poolt oma vere vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Veretoodetele pole leiutatud tehis alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Kes sobib doonoriks? 1860 aastane. Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg. Viimasest vereandmisest peab möödas olema meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Doonor peab olema puhanud ja söönud. Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle 1 aasta. Sa ei sobi doonoriks, kui oled: nakatunud HIviirusega või arvad, et võid olla HI viiruse kandja. põdenud või nakatunud B või Chepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja (NB! Ahepatiidi puhul võib verd loovutada aasta pärast tervenemist). kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid.
nagu sõber kirjutab sõbrale, sest ma tunnen, meie oleme sõbrad. Ma lubasin Teile oma aadressi saata, mäletate? See oli muidugi tühi loba. Aga seda te teate ilma minu ütlemisetagi, sest nüüd te ju teate niikuinii juba, mis minuga õieti on. Mulle on see nõnda parem, hulga kergem, sest ma ei võinud teile öelda, et minuga on nõnda. Juba kevadel ma oleksin võinud Teile seda öelda, üsna kindlasti oleksin võinud, aga ma ei tahtnud, ei suutnud, sest Te vastasite mulle sellest vereandmisest nii ilusasti. Kui Te oleksite võinud siis aimata, kuidas see mind rõõmustas! Minu rõõm oleks Teile tingimata rõõmu valmistanud, ainult Teie ei aimanud seda. Nüüd tuleb see rõõm Teile pisut hilja. Ah, rõõm tuleb nii sagedasti liiga hilja! Mõnikord mõtlen ma: inimene sünnib ja sureb liiga vara, liiga ruttu, rõõm ei jõua talle järele. Võimalik ka, et kord tantsivad rõõm ja õnn tal ees, kord taga, väga harva aga temaga kaasa.
annaabi.ee 
