Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest välja sinine stopper. 2) Vali ülevalt “Spring Sternght 1” liugurilt vedru elastsus ja kirjuta see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. NB! Liuguril vali asend ja vastvalt asendile kirjuta selle labori lõpus olevast tabelist välja elastsustegur. 3) Pane verdu otsa raskus. Nüüd tõsta see raskus nii ülesse või venita alla, et sa näeksid kogu rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama. 4) Kui raskus on amplituud asendis, siis pane stopperis aeg tööle. Loenda kokku 10 täisvõnget ja siis pane stopper seisma. Saadud aeg jaga kümnega, et saada periood. Kanna see sama tabeli lahtrisse “T”. 5) Arvuta vastavalt valemile (1) vedrupendli periood ja kanna see sama tabeli lahtrisse “T arv”.
VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge. Tagaamordid on umbes 3 korda pikemad kui esiamordid. Tagaamordid lähevad kergesti alla, aga tulevad üles raskelt tagasi. Esiamordid on aga vastupidi, lähevad raskelt alla ja tulevad kergelt ülesse tagasi. 4. VEERMIKU JA JUHTIMISSEADMETE RIKKED Auto ujub. Lahendus: Kontrollida amortide korrasolekut. Kui amort lekib, või liigub liialt
See tähendab, et keha püüab säilitada liikumist ja paigalseisu. Nagu öeldakse: ,, Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa tõmbab ühesuuguse tugevusega nii kaalutavat eset kui kaaluvihte. Raskusjõu tõttu venib vedrukaalu verdu rohkem välja, mida suurem on keha mass. Elastsusjõud. · Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. · Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga.
2) Kui te katsetega alustate, siis valige keskelt ülevalt kastikesest “Spring Strenght 1” ise vedruelastsus ja “Mõõtmistulemuste” all toodud lahtrisse kandke liuguri number, kus liugur teie katses on (Small- 1 ja Large- 10; teie elastsuse valikul peab jääma nende kahe vahele; kui valite vasakult kõige äärmise kandke lahtrtisse 1 kui valite kolmanda positsiooni, siis kirjutage lahtrisse 3). Järgmiseks võtke paremalt äärest joonlaud ja vedage see verdu juurde. 3) Üleval vedrust vasakul saate muuta kollase massi suurust. Riputage kollane mass vedru klüge ja kandke mass väärtus “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse 1. Seejärel mõõtke sinise ja rohelise joone vaheline kaugus. Kandke ka see tabelisse 1. Teisendage pikenemine kindlasti meetritesse ja mass kilogrammidesse. NB! Jälgige, et te ikkagi suudaksite vedru pikkuse muutust mõõta; liiga väikeste massi
annaabi.ee 
