Enamik nimekaid arste pidas apteegikaanidega ravimist universaalseks ravim meetodiks. Pruukis vaid patsiendil möödunud sajandi algupoolel Prantsusmaal haiglasse minna, kui talle pandi kõhklemata kõigepealt 30 kaani ja alles siis määrati diagnoos. Aktiivsemad tohtrid aga panid haigetele kümneid ja isegi sadu kaane. Tihti oli tagajärg oodatule vastupidine: patsient kaotas ohtralt verd ja jäi väga nõrgaks. Sageli tuli ravialuse elu päästmiseks arvukad verdjooksvad haavad kinni õmmelda. Et Prantsusmaal ületas apteegikaanide nõudlus pakkumise, siis imporditi neid teistest maadest. Põhilised kaanide tarnijad olid Ungari, Saksamaa ja Venemaa. Nendes riikides töötasid elukutselised kaanipüüdjad. Vereimejate püüdmiseks kõnniti paljajalu läbi tiigi ja seejärel korjati jalgade külge imenud kaanid kotti. See elukutse ei olnud just kergete killast (suur verekaotus, veritsevate haavade nakkusoht)
Enamik nimekaid arste pidas apteegikaanidega ravimist universaalseks ravimeetodiks. Pruukis vaid patsiendil möödunud sajandi algupoolel Prantsusmaal haiglasse minna, kui talle pandi kõhklemata kõigepealt 30 kaani ja alles siis määrati diagnoos. Aktiivsemad tohtrid aga panid haigetele kümneid ja isegi sadu kaane. Tihti oli tagajärg oodatule vastupidine: patsient kaotas ohtralt verd ja jäi väga nõrgaks. Sageli tuli ravialuse elu päästmiseks arvukad verdjooksvad haavad kinni õmmelda. Et Prantsusmaal ületas apteegikaanide nõudlus pakkumise, siis imporditi neid teistest maadest. Põhilised kaanide tarnijad olid Ungari, Saksamaa ja Venemaa. Nendes riikides töötasid elukutselised kaanipüüdjad. Vereimejate püüdmiseks kõnniti paljajalu läbi tiigi ja seejärel korjati jalgade külge imenud kaanid kotti. See elukutse ei olnud just kergete killast (suur verekaotus, veritsevate haavade nakkusoht).
annaabi.ee 
