• terve' (tere!) • sade' (vihm) • katse' (pilk) 2) käändelõpu -lle (kellele / millele) lõpus • minulle' sinulle' meille' • lapsille' 3) verbi algvormis ehk sõnaraamatuvormis (mida teha?), kui sõna lõpeb ühe vokaaliga • olla' tulla' mennä' juosta' 4) “sinule” (ainsuse teisele isikule) suunatud käsu puhul (tee!) • ole’ laula’ mene’ tule’ kuule’ 5) verbi eitavas vormis (mitte eitussõnas, vaid sellele järgnevas verbivormis) • En halua' (Ma ei taha) • Älä tule' tänne! (Ära tule siia) Kuidas ilmneb lause häälduses? 1) Kui kõrvuti satub kaks vokaali, on kuulda õhuvoo sulgumist: • Anna' 'ollan_ny(t)! (Lase nüüd olla) • Mene' 'ulos! (Käi välja!) 2) Kui kõrvuti satub vokaal (jäänuklõpuke) ja konsonant, siis on kuulda kahte konsonanti: • Tervet_tuloa! (kirjak. Tervetuloa!) • Otak_kahvia! (kirjak. Ota kahvia!) • Tulet_tänne! (kirjak. Tule tänne!)
universaalsed tendentsid VO: PREP, NG, NA OV: PSP, GN; AN Sõnajärg ühildumine võib näidata tegijat/ sihitist; kui üldse keeles on marke, et objekt on markeeritud, võib seda otsida asesõnadest - he hit him (markeeritud); eesti keel os. kääne Ühildumine eesti keeles ühildub verbi ainult alus, ühildumine võib toimuda isikus ja arvus. Mina lõin Tarmot - Karu sööb mett - Karud sõid mett Ungari keeles tuleb arvestada ka (in)definiitsust, samuti markeeritakse verbivormis nii alususe kui sihitise omadusi Vene keeles sooühildumine Klassiühildumine - nt verbi juurde kuuluiv marker tuleb valida selle järgi, millisesse klassi kuulub subjekt. klass sõna v isa, mees (mehed) b hobune, lehm (loomad) d tädi, ema (naised) 0 rohi, pudel ("prügikast") Süntaksi teooriaid generatiivne süntaks - Noam Chomsky - keelt esitatagu rangelt defineeritavate
annaabi.ee 
