tooma; võima, pidama, tahtma; hakkama; ajama, laskma; jääma - Ann Veismann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi Fraseoloogia uurimine (kognitiivne) tänapäeval seostub eelkõige metafooriteooriaga Katre Õim 2004. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast Kanni Labi 2006. Eesti regilaulude verbisemantika · LIIKUMINE, TAJU, KÕNEAKT Tähenduste omavahelised seosed seotud erinevate leksikonide loomisega (TÜ ja EKI juures) Kadri Muischnek 2006. Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses Heili Orav 2008. Isiksuseomaduste sõnavara semantika Margit Langemets 2009. Süstemaatilisest polüseemiast 21. Eesti keelekorraldus 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid
Temaatiline tähendus (teema- või reemastaatus ja semantiline roll). Süntaktiline mudel: Seda tüüpi lähenemist esindavad ennekõike generatiivset grammatikat viljelenud teadlased, nt R. Jackendoff. Sõnade süntaktilistes omadustes, mis tulenevad nende seostamisvõimalustest, nähakse olulisi leksikaalseid tähendusüksusi. Sellest tulenevalt peab interpretatsioon lähtuma kontekstist ning tähendusseletused peavad olema formaalsed ja mitte lähtuma ainult verbisemantika piirangutest. Eelnevale tuginedes on olemas järgmised kirjeldustasandid: argumentstruktuur, sündmusstruktuur, leksikaalse seose struktuur. 27. Tähenduse ebamäärasuse probleem. Sõnade tähendused on seotud nii keelelise kui ka keelevälise kontekstiga, olles sel põhjusel ebakindlad. Igapäevases suhtlemises ei ole suureks probleemiks sõnade mitmetähenduslikkus. Nn analüütilise filosoofia esindajate katsed (20. sajandi 20
annaabi.ee 
