(salaharrastus, -kartus, -luure, -mõte, -sosin). Kõige rohkem kinnistüvelisi sõnaraamatulekseeme on esiosaga ala-, sageli on neil kõrval üle-alguline liitverb (nt ala- ja ülehindama). Kinnistüvelised liitverbid on sisemise struktuuri järgi kindlad liitsõnad, nendele vastav lahkukirjutatud fraas ei ole võimalik. Nii omadussõnalise kui ka nimisõnalise laiendosaga liitverbe on sõnaraamatulekseemina paarkümmend. Esimesed korreleeruvad verbifraasiga, mida laiendab viisimäärsõna (sügavkülmutama, vrd sügavalt külmutama); enamasti on need moodustatud teatud erialade terminina. Korduvad laiendosad on sügav, külm, kuum, märg, kuiv ja peen. Nimisõnalise laiendosaga liitverbide laiendosad ei kordu, samuti pole moodustusosade vahel süntaktilist seost. Kõigi nende paralleelina on kasutusel märksa levinumad deverbaalse põhjaga liitnimisõnad (vrd ravikindlustama ja ravikindlustus)
Minimalism Chomsky on generatiivset grammatikat arendanud minimaalseimani (idee poolest parim). Varajase generatiivse grammatika. Chomsky ei olnud strukturalistidega nõus: keeleteadlane peab püüdma formuleerida reegleid, mis aitavad mõista ja genereerida suvalisi lauseid. Grammatika sisaldab fraasistruktuurireegleid ja transformatsioonireegleid või nende kogu. · Faasistruktuurigrammatika reeglite üldkuju on X Y (X-i asendamine Y-ga; üks korraga), nt S asendan noomeni- ja verbifraasiga. · Transformatsioonireeglid annavad juhised lause genereerimiseks. Transformatsioonireeglid opereerivad süntaktiliste puude ehk hargmikega, tehes neis spetsiaalseid ümberkorraldusi (jrk muutmine, üksuste ärajätt, juurdelisamine vms). Tulemuseks uus sümbolijärjend uue struktuurikirjeldusega. Transformatsioone on 2 liiki: obligatoorsed ja fakultatiivsed (passiiv on stilistiline). Standardteooria
annaabi.ee 
