poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad, vasta samasuguse ehitusega fraas: pealtnäha, möödaminnes, mille tähendus on fraasi omast omateada, vahetpidamata, eristunud: teinekord, ükskord, otseteed, igatahes, mistahes, võib- vastuoksa, vastumeelt, paugupealt,
järelsõnad NG- nimisõna + genitiiv (omastav kääne), eesti keel kuulub rühma GN NA- nimisõna+adjektiiv, eesti keel kuulub rühma AN · Francesco Antinucci (1977) näitas, kuidas romaani keeled on ajapikku muutunud. Ta uuris samuti sõnade järje alusel. Testa= pea-, põhisõna; Modificatore= täiendav/modifitseeriv sõna ladina keel: Modificatore Testa (vasakpidine) romaani keeled: Testa Modificatore (parempidine) 1. Järjekord verbifraasi sees: verb V + Objekt ld. k. OV: matrem amat (suund vasakule) rom. k. VO: ama la madre (il aime la mère) (suund paremale) 2. Nimisõna omadussõna: N + Adj ld. k. pinguis vir (paks mees) (vasakule) rom. k. uomo grasso (un homme gras) (paremale) 3. Verb adverb: V + Adv ld. k. Adv + V: arte astringere (vasakule) rom. k. V + Adv: stringere strettamente (étreindre étroitement) (paremale) 4
annaabi.ee 
