Imikuiga: 0-1,0 a. Juhtiv tegevus on emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, temaga kontakti loomine. Suhtlemine on sellel perioodil väga vähesel määral verbaalne. Väikelapseiga: 1,0-3,0 a. Juhtivaks tegevuseks sel perioodil on tegutsemine esemetega, mille käigus laps omandab nende kasutamisviisid. Kujuneb ja areneb tegevuslik-situatiivse suhtlemise vorm. Kujuneb üldistamine ja seoses sellega areneb aktiivselt ka sõnavara, kõne hakkab muutuma mõtestatumaks ja mõtlemine verbaliseeruma. lapsotsib koostöövõimalusi täiskavanuga(osutav funktsioon, abi otsimine). Koostöö nõuab dialoogi, see omakorda nõuab ütluse grammatilist vormistamist. Seega,esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine põhjustavad selles vanuses lapse kõne semantilise ja formaalse külje äärmiselt aktiivse arengu. Etapi lõpuks on tavaarenguga laps omandanud keele baasüksused. Eelkooliiga: 3,0-7,0 a. Juhtivaks tegevuseks mäng- esemeline mäng, rollimäng, reeglimäng
Kuigi juhtiv tegevus on sel ajal suhtlemine, on viimane väga vähesel määral verbaalne. Kõnefunktsioonide algete realiseerimiseks on kasutusel ainult üksikud sõnad. Väikelapse iga (1-3a). Juhtivaks tegevuseks sel perioodil on tegutsemine esemetega, mille käigus laps omandab nende kasutamisviisid. Tunnetusfunktsiooni raamides kujuneb üldistamine ja seoses viimasega areneb aktiivselt sõnavara, kõne hakkab muutuma mõtestatuks ja mõtlemine verbaliseeruma. Sõnavara kiire omandamine nõuab hääldamise täpsustamist, koostöö aga dialoogi. Dialoogi repliigid vajavad omakorda ütluse grammatilist vormistamist. Seega esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine on need tingimused, mis põhjustavad 1-3-aastase lapse kõne nii semantilise kui ka formaalse (hääldamine, sõnavara, grammatika) külje äärmiselt aktiivse arengu. Eelkooliiga (3-7a)
annaabi.ee 
