lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt olemas, iga aastaga on langenud vepslaste arv massiliselt ja oht et 10 aasta pärast neid enam pole on täiesti olemas. Vepsa lipp Ajalugu - kronoloogia 10. s. - algab slaavi invasioon vepsa aladele
Nende asuala kuulub metsavööndisse (peamiselt kuusk, haab, kask), kultuurmaad on väikesed. Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1). 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142 (Narodõ 1994: 433). Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud, põhjuseks nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Vepsa külad tühjenevad tasapisi. Linlaste osakaal vepslaste seas on tõusnud 56%-ni (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1) (1989. aastal oli see 48,5% - Narodõ 1994: 433). Vepslasi elab nii oma
annaabi.ee 
