kultuuri- ja keskkonnapoliitikad, mistõttu pakuvad need riigid küllaltki erinevaid ressursse ning koostöö on paratamatu. Naaberriikidest on saanud koostööpartnerid ning koostööpiirkond on laiaulatuslik. Ükskõik millisel hetkel on Läänemerel üle 2000 laeva. See annab tunnustust, et meretransport mängib Läänemere-äärsete riikide majanduses suurt rolli. Seetõttu on käesoleva referaadi eesmärk anda ülevaade veondusest Läänemerel ning ka Eesti sadamate panusest sellele. Esimeses peatükis on välja toodud suurimad sadamad Läänemere ääres ning võrreldud nende aastaseid kaubamahte. Samuti on uuritud ja võrreldud nende peamisi kaubaartikleid. Teises peatükis uuritakse ka Eesti suurimaid sadamaid, mille poolest nad üksteisest erinevad ning mis on nende eelisteks. 1. VEOD LÄÄNEMEREL Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri (Joonis 1), mille ääres
optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3 2. Logistika arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika arenguetapid 1) Tootmiskeskne – algas Euroopas pärast II Maailmasõda. HANKIMINE TOOTMINE JAOTUS Sel perioodil pühenduti tootlikkuse kasvule ning jaotus oli niiöelda kulude põhjustaja, mis oli tingitud laondusest ja veondusest. Jaotuskulude alusel otsustati, kui kaugele tasub toodet lähetada. Sellel arenguetapil oli tegutsemise aluseks ettevõttesisese tootlikkuse ja võimsuse arendamine, pearõhk oli tehnoloogia arendamisel. Sellel perioodil mõjutas toodangu omahinda transpordi infrastruktuuri ja veokite kiire areng. Leiutati kaubaalus, mida kasutatakse tänapäevalgi. Võeti kasutusele konteiner ehk korduskasutusega veomahuti. Alguse sai pakenditehnoloogia areng. Sellele etapile oli omane:
annaabi.ee 
