Püsivkulude alla kuuluvad veel järgmised kulud: · raskesõidukimaks · veoki kindlustus · vedaja vastutuskindlustus Enamus ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna. Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid. Kuna ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat, tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi kulukeskusena. Näide: veoki püsivkulude arvutamine Andmed Veoki amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr Veoki kapitalikulu on aastas 23 000 kr Juhi palk aastas on 144 000 kr Lähetuskulu aastas on 65 000 kr Raskesõidukimaks aastas on 5000 kr Veoki kindlustuskulu aastas on 18 000 kr Vedaja vastutuskindlustus aastas on 23 000 kr Üldkulud aastas on 82 000 kr Veoki läbisõit aastas on 93 000 km Ülesanne
kr Püsivkulude alla kuuluvad veel järgmised kulud: raskesõidukimaks veoki kindlustus vedaja vastutuskindlustus Enamus ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna. Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid. Kuna ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat, tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi kulukeskusena. Näide: veoki püsivkulude arvutamine Andmed Veoki amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr Veoki kapitalikulu on aastas 23 000 kr Juhi palk aastas on 144 000 kr Lähetuskulu aastas on 65 000 kr Raskesõidukimaks aastas on 5000 kr Veoki kindlustuskulu aastas on 18 000 kr Vedaja vastutuskindlustus aastas on 23 000 kr Üldkulud aastas on 82 000 kr Veoki läbisõit aastas on 93 000 km Ülesanne
Transporditöö tegemiseks kasutatakse üldjuhul järgmisi ressursse: tööjõud, veovahendid ja -ühikud, materjalid (kütus, rehvid, õlid jne), raha ja aeg. Lähtuvalt tege- vuspõhise kuluarvestuse põhimõtetest kujutab veok endast kulukandjat. Sel põhjusel on võimalik vaadelda iga veokit veokipargis kuluarvestuses eraldi ka kulukeskusena, millele on võimalik suunata teenitud tulud, teha suure täpsusega kindlaks otsekulud ja lisada põhjuslike seoste kaudu üldkulud. Veoauto kulusid on võimalik jaotada eri kulukandjate erinevatele ühikutele, milleks võivad