kontrrevolutsioonilise ja nõukogudevaenulise elemendi arvele võtmise kohta arvulisi andmeid Pärnumaa kohta. Analüüsides aruandes esitatud kategooriaid võime üldiselt ütelda, et nõukogudevaenulise elemendi alla kuulus peaaegu kogu eesti rahvas, väljaarvatud bolsevike käsilased. 2 Küüditamise tegelikule läbiviimisele asuti veomasinate kokkukäsutamisega 13. juuni keskpäeva paiku. Kõigis linnades tehti veobaaside ja ettevõtete juhatajatele korraldus saata kõik autoveokid õhtuks määratud kohta miilitsa korraldusse. Sama päeva õhtupoolikul kutsuti kokku ka küüditamise operatiivgruppide moodustamiseks ettenähtud tegelased. Küüditajad kogunesid maakonna küüditamise keskusse, mille asukohaks oli partei, miilitsa või Punaarmee hoone. Kogunemiskohtades toimus inimeste vedajate instrueerimine. Instrueerimise koosolekuid peeti maakondlikes keskustes peaaegu ühe ja sama mustri järgi
Kannatati kohutavat puudust, millele lisandus käre külm, talvel söödi tihti vaid linaseemneid ja hernevarsi, kevadel rohtu, nõgeseid ja ohakaid. Vanemateta jäänud lapsed saadeti Vene lastekodusse, kus nad pidid unustama oma eesti päritolu ja keele.Eestlaste arv Eestis pole tänaseni jõudnud sõjaeelsele tasemele. Kõigi hukkunute mälestusele mõeldes on 14. Juuni kuulutatud üldrahvalikuks leinapäevaks. Küüditamine Tallinnas Kõigile Tallinnas asuvate veobaaside ja ettevõtete juhatajatele tehti 13. Juuni keskpäeval korraldus veomasinate seadmiseks sõidukorda varustatud bensiiniga ja jätta juhid ootele. Kõige suurem hulk veomasinaid oli Tallinna veobaasil (üle 100 veoauto) ja seal käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli-