Nii oli tal au olla esimene inimene, kellele on omistatud kaks Nobeli preemiat. 1914. aastal ehitati Pariisi ülikooli Raadiumi Instituut, mis koosnes kahest osakonnast: radioaktiivsuse laborist, mida juhatas Marie Curie, ning bioloogiliste uurimiste ja Curie teraapia laboratooriumist. Marie määrati selle instituudi direktoriks. [1, 4] Esimese maailmasõja alguses tuli Marie ideele arendada röntgentehnikat, et see oleks paremini kättesaadav. Ta otsustas panna röntgenaparaadid veoautosse, muutes autod liikuvaiks röntgenkabinettideks, kusjuures energiat said aparaadid auto akust. Neid mobiilseid röntgenlaboreid kutsuti Les Petites Curies (väikesed Curie´d). Röntgenkiirguse abil oli võimalik leida, kus asus püssikuul või granaadikild- seega said arstid opereerida täpsemalt. Marie õpetas ka paljusid arste enda väljaarendatud röntgenaparaate kasutama. [2, 3] 1920. aastal õnnestus ühel Ameerika ajakirjanikul, Marie Meloneyd´il, saada
parimal alternatiivsel viisil. Selliselt hinnatud kulusid nimetatakse alternatiivkuludeks (opportunity costs). Alternatiivkulude lähtekohaks on majandusteaduse põhiprobleem: valik erinevate alternatiivide vahel. Näiteks kalapüügi laevameeskonna liikmed võivad teha mõnda muud töö (töötada kaubalaeval), kütust ja muid vahendeid võib kasutada teistes valdkondades. Laevaomanik võinuks laevaostuks kasutatud raha investeerid mõnda teise objekti, nt veoautosse jne. Tootmise sisendite alternatiivkulu suurus on see väärtus, mida neid sisendeid kasutades saanuks toota järgmisena parimas võimalikus rakenduses. Teine oluline alternatiivkulu on tootmistegevusega kaasnev keskkonnakulu (mõju), millega ei kaasne otseselt rahalist tehingut. Kui väetisetehas kasutab tootmises toorainet, kapitali, tööjõudu, energiat ning tootmise käigus suunatakse erinevaid jääkaineid lähedalasuvasse veekogusse, on need saastamisega
annaabi.ee 
