transporditakse lauta kümnesse söödakünasse. Vagonetti liigutatakse käsijuhtimise teel distantsjuhtimispuldist või vagoneti juurest ja seisatakse küna kohal. Joonis 1.1. Projekteeritava rippvagoneti tehnoloogiaskeem: 1 – elektriajam, 2 – rippvagonett, 3 – veotross, 4 – söödakünad, 5 – pingutusratas. 2. MOOTORI VÕIMSUSE ARVUTUS Rippvagoneti liigutamiseks mööda rööbast kasutatakse antud töös trossajamit, mille võimsuse leitakse kasutades elektritali veoajami ning kraana plokirattaga tõstemehhanismi kombineeritud analoogiaid. Liikumistakistus, mis tuleneb vagoneti veeremist leitakse järgmiselt: [3] 2𝜇 + 𝑑𝑓 2 ∙ 0,03 + 3 ∙ 0,1 𝑊 = 𝑘𝑝 𝑚 + 𝑚0 = 2,75 ∙ 260 + 240 = 16,5 N, (2.1) 𝐷𝑟 30 kus 𝑊 on liikumistakistus, N;
;r i L tJ i : t7l (P Pn) 0,'71 O,JJ o,80 I 0,85 0,86 0,89 0,89 0,90 0.92 I 0.e ļ Veoajami keskmine pidurdusvõirnsus ja pidurdustalristi valik. Pidurdusvõinrsus väherreb pidurclusprotsessi kesteļ lineaarselt. See tälrendab, et nraksimaalne pidurdusr.'õimsus toililib pidurduse alguses ja orr kaks korda Suurem kui keskrnirre pidurdusi,õitnsus. Pidurdustakisri kestevtaļitluse võin-rsuse töötsükli üļrekordse pidurduse prrhul saab nräärata ļäirtudes l00 9't' suļrteļiseĮe lįįlituskestusele vastava pidurdusvõitllsuse järgi fioonis 8'3).
piisav töökindlus, kuid samas nõuab täiendavat arendusetappi ja mittestandardset teenindust. Teine variant põhineb standardsetel seadistel ja skeemilahendusel, kuigi on kallim ja juhtimisprobleemid tekivad mootorite koormuste märkimisväärse omavahelise sõltuvuse korral. Tänapäeval on mitmeastmelised vaheldid eelistatuimad kõrgepingelistes ja suurevõimsuselistes rakendustes. Koos pinge kasvuga suureneb ka jõuahelate keerulisus. Kahemootorilise veoajami jõuahel on näidatud joonisel 1.11. Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse skeemis igasse õlga kaks IGBT-transistoride baasil koostatud jadamisi ühendatud lülitit. Kahtlemata kaasnevad sellise lülitusega täiendavad võimsuskaod jõuahelas, nt juhtivuskaod, blokeerkaod ja lülituskaod. Veoajami tüüpiliseks tunnuseks on faasi voolude ebasümmeetria tänu faaside erinevale koormusele, libistusele ja kiiruse erinevusele. See asjaolu põhjustab lekkevoolusi skeemi