Otsest seost vererõhuga ei ole, kuigi vahel kompensatsiooniks vererõhk tõuseb] Kiiremini kui 90 lööki minutis lööva südame rütme nimetatakse tahhüarütmiateks. Täpsem on jaotada südame rütmihäired e. arütmiaid vastavalt südames elektrilise erutuse tekkimise koha põhjal. Sellisel juhul võib arütmiaid jaotada supraventrikulaarseteks e kodade piirkonnas pärinevateks (sageli on need rütmihäired n.ö. ,,healoomulisemad) ja ventrikulaarseteks e vatsakeste piirkonnast pärinevateks. Vatsakeste tasemel rütmihäirete puhul on suur oht vereringe häiretele kuni tugevate rütmihäirete puhul võib tekkida vereringe seiskumine. Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos.
mingi põhirütmi foonil. Ekstrasüstolid võivad lähtuda siinussõlmest või mõnest allpool asuvast südame erutusjuhte süsteemi osast. Ekstrasüstolid jaotatakse: 1. Supraventrikulaarseteks, mis lähtuvad kodadest, A-V õhendusest või Hisi kimbust. Kodade ekstrasüstolid võivad esineda ka tervetel isikutel, kuid täiendav juhtehäire vatsakestes või siinussõlme suunas on iseloomulikum südamehaigusele. 2. Ventrikulaarseteks, mis lähtuvad Hisi kimbu säärest. Ventrikulaarsele ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kopensatoorne paus, sest vatsakeste impulss juhitakse A- V sõlme, kus ta põrkub supraventrikulaarse impulsiga ja kustub. Kui vatsakeste impulss jõuab koguni siinussõlmeni, siis ei teki kompensatoorset pausi, vaid siinusimpulss ilmub varem. Ekstrasüstoolia sunnib aga mõtlema südamehaigusele, eriti kui nende sagedus kehalise koormuse ajal või järel suureneb
muutunud automatism, ebanormaalne automaatsus kodade ja vatsakeste müotsüütides või vallapäästetud aktiivsus järelpotentsiaalide tõttu (trigerred activity). Neid tekkepõhjused on võimalik grupeerida mitmeti. Üheks võimalikuks grupeerimisviisiks on arütmiate eristamine elektrilise erutuse tekkimise koha järgi. Sellisel juhul võib arütmiaid jaotada supraventrikulaarseteks ehk kodade piirkonnast või atrioventrikulaarsõlmest pärinevateks ja ventrikulaarseteks e vatsakeste piirkonnast või His-Purkyne süsteemist pärinevateks. Arütmiate põhjuseks võib-olla ka muutunud erutuse tekke sinuatriaalsõlmes. 2.1.1. Muutunud sinuatriaalsõlme automatism Sinuatriaalsõlme ja teiste juhtesüsteemi rakkude poolt tekitatud impulsside sagedust reguleerivad neurohumoraalsed faktorid. Kõige olulisem südametegevuse regulaator on autonoomne närvisüsteem. See regulatsioon hõlmab löögisagedust, süstolis arendatavat jõudu
annaabi.ee 
