1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) Ekstrasüstolid e südame lisalöögid on südamevatsakeste üksikud kontraktsioonid mingi põhirütmi (siinusrütm, kodade virvendus jne) foonil (Maramaa 1991). Paljudel inimestel esineb elu jooksul ekstrasüstoleid, 30% tajuvad ekstrasüstoleid nn südame vahelöökidena või pausidena ja ainult väike osa haaratute protsendist (5-10%) on haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud
Lähenemine vigastatud patsiendile on aktsepteeritav alles pärast kindla loa saamist elektrioperaatorilt või päästetööde juhilt. EKG-monitooring Kõigile patsientidele tuleb teha EKG-monitooring. Madalpingealas on elektritrauma korral enamasti tegemist kõige-või-mitte-millegi-sündmusega. See tähendab, kui elektrikontakt ei tekitanud ei ventrikulaarset fibrillatsiooni ega asüstooliat, siis pole muud kahjud eriti tõenäolised. Nii ventrikulaarseid kui ka supraventrikulaarseid südamerütmihäireid tuleb jälgida, kuid need vajavad harva ravi. Reanimatsioon Tekkinud südameseiskumise korral kehtivad üldised kardiopulmonaalse reanimatsiooni reeglid (→ peatükk „Taaselustamine kliinilisest surmast“). Sageli on tegemist nooremate, seni terve südamega patsientidega, nii et ka pikendatud reanimatsioonidel on sageli soodsad tulemused. Südame seiskumine pärast välgutabamust tuleneb vasospastilisest isheemiast. Perifeerse
annaabi.ee 
