Toitainete väljauhtumine sõltub ilmastikust. Isegi kuiva ilma puhul on kadu 15-20%. kõige hullem on, kui vihm vaheldub päikesepaistega, nii läheb hein kergemini mädanema. Lehtede varisemine tekib liiga kuiva heina segamisel. Eriti kergesti varisevad liblikõieliste lehed. Ida- kitseherne lehed varisevad vähe. Kui hein on liiga kuiv, tuleks riisuda hommikul või õhtul, siis kui õhuniiskus on suurem. Heina võib kuivatada maas, toestel või ventileeritavatel pindadel. Maas kuivatamine on kõige lihtsam, aga hein on ilmastiku meelevallas, kaod on suured. Toestel kuivatamine on sobivam. Võib kasutada pressitud heina valmistamist, mehaniseeritav, lihtsam transportida ja säilitada, vajatakse 2-3 korda vähem ruumi. Keskmine heinakuupmeetri kaal on 50 kg, olenevalt sellest, kui kaua on vajunud. SILO ja rohu sileerimine karjamaarohi on alati kõige tervislikum sööt, kuid talvel peab seda asendama.
Kähku on vaja,et niiskus langeks 40- 50 %-ni. Biokeemilised protsessid jätkuvad ka väiksema niiskuse sisalduse juures tapetud rakkudes. See kestab kuni heinas on niiskust 18 %. Kadude vähendamiseks on tarvis, et hein kiiresti kuivaks. Hea on kui 5-7 tunni jooksul niiskuse tase langeks 50 %-ni. Kaste ja vihmamärg rohi, kuivab halvasti. Kuivade ilmade puhul on kadude protsent 15- 20 %. Idakitsehernel varisevad lehed halvasti. Heina on kõige lihtsam kuivatada maas, toestel ja ventileeritavatel pindadel. Silo söövad kõik mäletsejalised, soodustab seedeprotsesse, rahuldab vitamiinide vajaduse ja silo sööda väärtus ei jää maha haljasööda väärtusest. Selleks,et silo tuleks hea ja vastaks nõuetele, peaks see tehtud olema kvaliteetsest lähte materjalist. Optimaalsest ajast hiljem niites seedub väga halvasti, kõrrelisi tuleb niita kõrrsumise lõpus ja liblikõielisi. Keemiline protsess kus kasutatakse taimedes olevaid suhkruid, see on
annaabi.ee 
