ainult kolmele inimesele, tegelikkuses pidi seal magama rohkem vangi. Maju köeti kivisöe küttega ahjudega. Samuti polnud alguses majades WC-sid. Laagri juurdeehitusel paigaldati majade esimestele korrustele ja dussiruumid ning WC-d, mis siiski ei rahuldanud kõigi soovi, sest ülerahvastatus oli väga suur. Majades puudus algusaastatel elekter. Elamud olid jagatud osadesse. Ühes neist puudusid majadel aknad, selle asemel olid lagedes rida katuseluuke ning korstna ventilatsioonitoru, mis pidi maju soojendama talvel. Kambrites magati naridel, millel polnud madratseid, nende asemel olid õled. Olukord oli igal pool sarnane: ülerahvastatus oli väga suur. Pesemisvõimalused olid peaaegu olematud ning inimestel polnud võimalust hügieeni eest hoolitseda. Eluruumid olid räpased ning rõsked, see oli sobiv koht elupaigaks rottidele ning täidele. Inimeste seas levisid epiteemiad ja nakkushaigused. See oli põhjus ka massilistele surmadele.
naelad 250 mm 10 kg naelad 200 mm 10 kg 97 naelad 100 mm 5 kg 40m² (punkri seinad ja killuvarje põllumajanduslik kile katused) metalltoru seinapaksusega 3mm, Ø 16m (ahju- ja ventilatsioonitoru) 10cm drenaažitoru 10 meetrit KILLUVARJE KIHTIDE EHITUSED Killuvarje 150 mm kildmürsu kildude eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal; Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal; Kandev kiht: puit, betoon või muu kandekonstruktsiooni materjal. Joonis 6.13
annaabi.ee 
