15.MIST M-Vigastuse mehhanism I- vigastused S- elulised näitajad T- Ravi 16. Põletuspinna suurus 1. astme põletus: pindmine põletus -tugev valu -kahjustatud naha pindmine osa (koed, närvi lõpmed) punetav nahk 2. astme põletus: -punetus -villid -väga tugev valu -kahjulikud koed -naha hõõrdumine kahjustab samuti (vesivilli) 3. astme põletus: -kogu naha pahksust haarav põletus -ei ole valus nahk võib olla kahvatu, vahjas või söestunud. 17.Ventiilpingeline õhkrind: õhk pääseb rindkereõõnde kuid ei saa sealt enam välja, rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel kahin nõrgem või puudub, vigastatud pool esilepaistev, trahhea nihkumine. 18. Patsiendi käsitlemise põhimõtted keemiarünnaku järgselt: -võimalusel ennem keemiarünnakut katan ta kaitsevahenditega -kokkupuude on ära olnud siis pesta teda puhta veega mitte ei hakka teda mingi vastu happega puhastama -kiirelt arstiabi 19
ravi alguspäevadel. Psühhosotsiaalne seisund Pikaajaline kroonilise haiguse süvenemine võib tekitada surmahirmu. Patsient võib olla sõltuv igapäevasest abist, elumiljöö võib olla piiratud pikka aega kestnud hingamisraskuste tõttu. Õhkpatsiendi põetus Spontaansest ehk iseeneslikust pneumotooraksist kõneldakse siis, kui kopsukelme sisekesta tekib auk, mille kaudu välisõhk pääseb pleuraõõnde. Kuna pleuraõõnes on negatiivne rõhk, langeb kops kokku. Ventiilpingeline pneumotooraksi korral pääseb õhk sissehingamise ajal pleuraõõnde ja ventiilmehhanism takistab õhu väljumist. Seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks, kui kops langeb kokku ja keskseinand liigub rõhu mõjul tervele poolele. Hingamine ja vereringe Jälgimine Hingamine on raskendatud ja võib esineda köhaärritus. Ventiilpingelise pneumotooraksi korral on patsient lisaks eelmistele tsüanootiline, pulsisagedus tõuseb, RR langeb ja kaelaveenid on pingul. Uuringud
Tömbi trauma korral koos pea- ja/või kaelavigastusega manuaalne immobiliseerimine + kaelalahas (kui ressursid seda võimaldavad) B Laske patsiendil lugeda 10-ni ühe hingetõmbega (võimetus seda teha näitab hingamise kompromiteeritust) Kui ei hinga pärast vigastust = SURNUD Välistage avatud pneumotooraks: ravige rindkere klapiga 636 Välistage ventiilpingeline pneumotooraks: ravige dekompressiooniga C Tuvastage radiaalne pulss (= süstoolne vererõhk u 80–90 mmHg): kui puudub, otsige femoraalset pulssi (= SBP u 70–80 mmHg) kui puudub, otsige karotiidpulssi (= SBP u 60–70 mmHg) kui puudub ja püüab ikka hingata = SUREMAS Kui patsient on suremas ja ressursid on piiratud, tegelege ravitavate patsientidega.
annaabi.ee 
