vismutsulfiidist kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava spektriala piiril, kaadiumsulfiidist nähtavale valgusele. Fototakistitel on suur tundlikkus, nende omadused sõltuvad suuresti temperatuurist, neil on mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase. Kasutatakse leegi kontrollimiseks ja temperatuuri mõõtmiseks. Fotoemissioonandur ehk fotorakk. Fotoemissioonanduri tööprintsiip põhineb ventiilfotoefektil ehk fotoefektil tõkkekihis – kahe pooljuhi või pooljuhi ja metalli kokkupuutepinna valgustamisel tekib elektrimotoorne jõud (fotoelektrimotoorne jõud). Tüüpilise fotorakk on kujutatud joonisel 0.2.18. Läbi õhukese läbipaistva kile langeb valgus pooljuht+metall kihile ja genereerib seal väljundina emj, mis on logaritmiline funktsioon langeva valguse intensiivsusest. Seadmel on kõrge tundlikkus, hea sageduskarakteristika ja kuna on pinge logaritmiline
Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 3 (43) neeldumisega kaasnev elektronide jaotuse muutumine pooljuhis või dielektrikus; p-n siirde olemasolu ei ole siin vajalik. Fotojuhtivusel põhineb näiteks fototakistite töö. Ventiilfotoefekt on sisefotoefekt pn-siirde tõkkekihis, mis avaldub foto- elektromotoorjõu tekkimisena kahe pooljuhi kokkupuutepinna või pooljuhi ja metalli kokkupuutepinna valgustamisel. Ventiilfotoefektil põhineb fotodioodide ja päikesepatareide töö. Välisfotoefekt e. fotoelektroniemissioon on elektronide väljumine ainest elektromagnetkiirguse toimel. Välisfotoefekt on kvantnähtus: selleks et fotoelektron ainest väljuks, peab temas neelduma footon e. valguskvant e. elektromagnetvälja kvant. Välisfotoefekti rakendatakse vaakuumfotoelementides ja ioonfotoelementides ning fotokordistites. 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti
hf = A + mv2/2 , kus v ( m/s ) - elektoni kiirus pärast valjumist metallist; m = 9,1× 10 - 31 kg - elektroni mass, Kui hf < A , siis fotoefekti ei toimu, kui hf > A, siis fotoefekt toimub. Fotoefektile põhineb fotoelementide töötamine, mida kasutatakse automaatika seadmetes, filmi - ja sidetehnikas ning päikesepatareides. Päikesepatarei on valgusenergiat elektrienergiaks muundav seade. Päikesepatarei koostatakse ventiilfotoefektil põhinevatest elementidest. Nende kasutegur on 15 ...20%. Mootsamatel kuni 30% .Esimene päikesepatarei valmistati 1954. a. USA- s. Saadud energia on praegu veel kulukas laialdaseks kasutamiseks. Küsimused 1. Millise teooriaga saab seletada valguse kiirgumist ja neeldumist ? 2. Plancki hüpoteesi järgi elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad .......... . 3. Planck valemis E = h f lähtudes kvandi energia oleneb ainult ..... . 4
annaabi.ee 
