Gaasivahetus toimub: alveoolidest läheb kapillaaridesse hapnik (hapnikku rohkem (süsihappegaasi vähem)-> hapnikku vähem (süsihappegaasi rohkem)) Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid. Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus. 5. VERERINGEELUNDKOND Koosneb: süda, veresooned (elundid) ja veri (kude) Süda: 4 kambrit, 2 koda ja 2 vatsakest. Vasakul pool arteriaalne (rikas) , paremas vensoosne veri (hapnikuvaene). Need kokku ei puutu. Veri liigub südames kohast vatsakesse vatsakeset vereringesse (vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse) Tähtsus: töötab rütmiliselt ja automaatselt kogu elu Veresooned: 3 liiki: 1. Veenid viivad vere kudedest südamesse (liikumiskiirus kõige väiksem, rõhk kõige väiksem) 2. Arterid viivad vere südamest kudedesse (rõhk väike, kiirus suur) 3
seisundit, küpsust, lootevett kasutatakse ka loote geneetiliste uuringute tegemiseks. Nabaväät Nabaväät ühendab loodet ja platsentat, seega ühendab loote emaga. Nabaväädi pikkus on umbes 50cm, tema läbimõõt on 1,5-2cm ning ta on spiraalselt keerdunud. Väljast katab nabavääti amnion, sees on aga nn. Whartoni sült, milles kulgevad veresooned. Veresooni on 3: 2 arterit ja üks veen. Eripärane on see, et lootel kulgeb nabaväädi arterites vensoosne s.t hapnikuvaene-, jääkainetega veri, mis suundub lootelt platsentasse ning veenis kulgeb hapniku- ja toitaineterikas veri, mis suundub emalt lootele. Veeni valendik on laiem ja sein õhem, arterid on kitsa valendikuga ning tugeva lihaselise seinaga. Loode Loote arengus eristatakse järgmisi arengustaadiume: 1. blastogenees: need on esimesed 15 eostumisjärgset päeva. Viljastatud munarakk rändab munajuha kaudu emakasse, perioodi lõpuks pesastub emaka limaskestas.
annaabi.ee 
