1. Streptokinaas 2. Plasminogeeni aktivaatorid – plasminogeeni aktiveerimisel konverteeritakse plasminogeenis plasmiin, ..............................................mis lõhustab fibriini a. Alteplaas Actilyse ANTIKOAGULANDID ained, mis takistavad verel hüübimist läbi selle, et nad pärsivad fibriini moodustamist. Takistavad trombi kasvamist ning embolseerimist patsientidel, kellel on juba tromb. Kasutatakse venoose trombi puhul (nt jalas), kuna seal on fibriin. Arteriaalse trombi puhul, koos antiagregantidega! Hea antikoagulant: suukaudne, kiire tpimega, puudub koostoime ravimite ja toiduga, eeldatav ravivastus, ekstrarenaalne eliminatsioon et saaks kasutada neerupuudulikkusega patsiendil, kiire toime lõpp, antidoodi olemasolu. UFH LWMH FONDAPARIINUKS VARFARIIN NOAC
võib verejooksu suurendada mitmekordselt. Võõrkeha tuleb fikseerida sidemerullidega ja kinni siduda nii, et võõrkeha ots jääks välja näha. Peahaava puhul tuleb isegi pisikesest haavast väga palju verd, suru haav kinni ja tee side kõrva ning kukla tagant, et see üle juuste ära ei libiseks. Ära kunagi eemalda sidet, mille sa juba oled haavale pannud, kui veri tuleb läbi siis lisa sidet juurde olemasoleva peale. Peata verejooks survesidemega mitte zgutiga, mis võib tekitada venoose paisu ja verejooksu hoopis suurendada. Haava ei tohi pesta veega, mille puhtuses sa kindel ei ole ega töödelda joodiga, kuna sellele võib kannatanu olla allergiline. Ära kunagi pööra lapsele selga, kui sa tema haavaga tegeled, säilita rahu ja pidev kontroll tema seisundi üle, vajadusel pane ta pikali ja mässi soojalt sisse. Kui laps hakkab oksendama siis on ta saanud peapõrutuse ja tuleb kutsuda 112. Põrutus, venitus, nikastus
tromboplastiin Antihemofiilne faktor Xa (Stuart-Proweri faktor) (valge tromb) protrombiin trombiin fibrinogeen lahustumatu fibriin lõhustunud fibriin (fibriini polümer) (punane tromb) Leia vale ja asenda õigega. 1. Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi arteriaalse venoose verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse arteriaalse verega suubub õõnesveenide kopsuveenide näol südame vasakusse kotta. 2. Südame paremast kojast vasakust vatsakesest väljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jõuab tagasi venoosse verega südame vasakusse paremasse kotta. 3. Südame vasakust kojast vatsakesest väljub aort arteriaalse verega varustades kogu